Eilne Jüri Ratase intervjuu “Aktuaalse Kaamera” otse-eetris peaks saama kommunikatsiooniõppe materjaliks “kuidas mitte teha”. See oli piinlik ja paneb mind imestama, kuidas on võimalik, et aastal 2017, kui Eesti on täis kommunikatsiooni- ja meediaeksperte, toimuvad seminarid ja koolitused, meil on ligipääs parimatele näidetele kogu maailmast, esineb peagi Euroopa Liidu eesistujamaaks saava riigi valitsusjuht nagu täielik algaja.
Jüri Ratas on ilmselgelt selgeks õppinud mõned levinumad intervjuu andmise tehnikad, ent nendega võib ka alt minna, kui puudub vilumus, teravus ja kiire reageerimisvõime.
Üks tehnikaid, mille poolest on tuntud ka Ratase eelkäija Keskerakonnas, Edgar Savisaar, on nn bridge and flag tehnika, ehk siis ehita sild ja pane lipp püsti. Selle tehnika eesmärk on sõltumata ajakirjaniku küsimusest endale olulist sõnumit edastada. Bridge’i – silla – ehitamine tähendab aga ajakirjaniku tõstatatud teemalt sujuvalt endale olulisele teemale liikumist. See ei tähenda monotoonselt ühe lause kordamist, olenemata ajakirjaniku küsimustest. Edu võti on tehnika rakendamise elegants ja sealjuures loomulikkuse säilitamine.
Savisaarele on siin vastast raske leida ja Ratas peab seda veel kõvasti harjutama, et mitte naeruväärne tunduda.
Kui fakte pole piisavaltTeine oluline tehnika on oma sõnumi toetamine faktidega. Arvud on alati head argumendid, millega veenev näida. Näha oli, et Jüri Ratas oli paar arvu riigieelarve strateegiast meelde jätnud ning neid ta kohusetundlikult ka kordas. Kahjuks oli tegemata selline oluline intervjuuks ette valmistamise töö nagu “küsimused ja vastused” – ehk siis oli läbi mõtlemata, millised võiks olla kriitilised küsimused ajakirjanikult ja mida neile usutaval moel vastata.
Kas tõepoolest ei suudetud ette aimata, et eelarvetasakaal, mis on olnud Eesti rahanduspoliitika üks alustalasid, tuleb jutuks, eriti peale Eesti Panga presidendi selleteemalist kriitilist seisukohavõttu? See, et järgmisel kolmel aastal plaanitakse n-ö üle kulutada (mille jaoks täpsemalt, veel ei teata) tekitab vaatajates vaid ebakindlust tuleviku suhtes. Valitsusjuhi vältiv keerutamine sel teemal on minu arvates täiesti lubamatu.
Ka siin meenub mulle Savisaar, kes aastaid tagasi veel heas vormis olles teledebattidel paksu portfelliga käis, mille seest ta vajalikul hetkel oma argumente toetavaid dokumente välja võttis ning neid vaatajate rõõmuks teatraalselt tsiteeris.
Keeldumine pole lahendus
Selge see, et kontrolli puudumine oma erakonna üle tervikuna on Jüri Ratase jaoks ebamugav ja tekitab palju segadust. Ent sellest mitterääkimine ei muuda seda olematuks. Jällegi, puudulik ettevalmistus enne “Aktuaalse Kaamera” stuudiosse minekut – kriitiliste teemade kaardistamine oli tegemata. Tegemist ei olnud naisteajakirja intervjuuga ja igaks aktuaalseks teemaks peaks valmis olema. Ilmselgelt valitsusjuht ise ei suuda kõike Tallinnas toimuvat jälgida, ent tal on ju olemas tiim, kes peaks ettevalmistusega aitama.
Iga intervjuu on selle andja jaoks võimalus end parimast küljest näidata ja oma sõnumeid edastada. Kuigi peaminister pigem kutsutakse esinema kui et ta ise end pakkuma peab, võiks ta siiski igasse intervjuusse tõsiselt suhtuda.
Nii heaks demagoogiks kui Edgar Savisaar Jüri Ratas tõenäoliselt kunagi ei saa. Seepärast ei ole mõtet ka üritada. Tal võiks välja kujuneda oma esinemisstiil, võib-olla tahumatum ja lihtsam, aga mis peamine, loomulikum. Poliitik on ju artist, showman, tema edu sõltub suuresti esinemis- ja veenmisoskusest. Loomuliku ande puudumisel peab rohkem tööd tegema ja harjutama.
Valitsusjuhti televiisorist vaadates tahaks kui mitte lausa uhkust, siis mingeidki positiivseid tundeid tunda, kasvõi imetleda tema esinemisoskust, karismat, stiili. Loodan, et peagi me näeme selles vallas arengut.